Autoriõiguse nädala materjalid olid osalt juba väga tuttavad ja süvitsi läbi vaadatud sügissemestri aines „IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid“, millest enamik haridustehnoloogia magistrante osa võttis. Kõik, mis puutub aga avatud õppematerjalidesse ei ole senini veel süsteemset käsitlust leidnud. Seega see osa oli põnev, mõtlemapanev ja ilmselt ka käitumist muutma panev. Õppimine see on käitumise muutus, eks ole ju?:)
Vaatasin lähemalt järgmiseid kursuseid E-õppe Arenduskeskuse repositooriumis:
- Internetikeele mõjud kirjakeeles. PhD Krista Uibu. Tartu Ülikool
Materjalid on kaitstud Creative Commons litsentsiga Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Estonia (CC BY-NC-ND 3.0) .
Materjalides on kasutatud teiste autorite tehtut sellele korrektselt viidates. On kasutatud ka näiteks konverentsil kirja pandut, taaskord viidates, millisel konverentsil, kes need sõnad ütles. Eksimusi autoriõiguse seaduse vastu ei näe.
- Meteoroloogia õpiobjekt. Artur Rodionov. Eesti Lennuakadeemia.
Materjalid on kaitstud Creative Commons litsentsiga Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Estonia (CC BY-NC-ND 3.0) .
Kogu materjal näib nagu klassikalisest meteoroloogiaõpikust võetud olevat – rohkelt definitsioone ja valemeid jne. Võibolla ma ei oska vaadata, kus on vihje allikale ja autorile, aga mulle see silma ei hakka. Erandiks on joonised, milledel on all kiri Oxford Aviation Services Limited. Samas on joonised eestikeelsed. Ühesõnaga minus tekib küsimusi, aga kahtlen, kas põhjendatult.
- Etnograafiliste pitside ajalugu. Tuuliki Vuks. Tartu Kutsehariduskeskus.
Materjalid on kaitstud Creative Commons litsentsiga Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Estonia (CC BY-NC-ND 3.0) .
Viidatakse teistele autoritele. Fotodel pole juures autori nime, seega võib eeldada, et tegu on kursuse looja fotodega.
Põgusalt vaatasin ka mõningaid teisi, aga ütleme nii, et need ei kõnetanud mind. Mitme kursuse või õpiobjekti puhul ei olnudki midagi vaadata – lihtsalt hunnik materjali ilma igasuguse süsteemita. Ja näiteks regionaalplaneerimisalastel kursustel oli välja pandud ohtralt erinevate omavalitsuste arengukavasid ja ei mingeid õppejõu poolseid materjale. Seega pole viimasle juhul mingit autoriõigust mõtet taga ajada.
Kuidas mina saan oma õpetamist avatumaks muuta?
Minu puhul on jah nii, et pea kõik materjalid, mis ma toodan on vähemalt siiani jäänud teadlikult väga suletud ringi ja laialt kusagil ei levi. Miks? Kui nüüd mõelda, siis päris põhjendatud vastust sellel vist polegi. Meil lihtsalt käivad asjad üldjuhul ühe malli järgi ja kuna kõik meie materjalid pole kaugeltki avalikuks kasutuseks, siis ei ole miski. Aga mida ma teha saan? Alustada kasvõi sellest, et nt õpihaldussüsteemis Ilias ei ole minu kursused rangelt kinnised ja asjaosalistele mõeldud, vaid materjalidele pääseks ligi iga süsteemi kasutaja. Sealt edasi võib mõelda õpiobjektide ülespanekule avalikku veebi kaitstes neid siis mõistagi Creative Commons litsentsiga, aga see on siiski ilmselt kauge tulevik.
Kuidas Tallinna Ülikool saab õpetamist avatumaks muuta?
Eks ka Tallinna Ülikool on natuke minu süsteemi moodi – suur ja igas nurgas on asjad isemoodi. Eks ole ülikoolis ju kursuseid, millede materjalid on vabalt kätesaadavad ja nt Creative Commons litsensiga kaitstud, mis tähendab, et neid saab ka litsentsi jälgides oma läbiviidavasse õppetöösse pikkida. Ja samas teise äärmusena on ülikoolis kursuseid, mille materjalidele sa kindlasti ligi ei pääse enne, kui oled ise sellel kursusel osaleja ja ka siis on need materjalid ikkagi rangelt kaitstud. Ja hea, kui üldse on mingid digimaterjalid, võivad ka olla nt õppejõu lüümikud ja minu isiklik konspekt, mida ma ise kirjutama pean.
Nii gigantse moodustise ei saa asjad ülikoolis muutuda üleöö. Ilmselt tuleb selle suunas lihtsalt pikka ja vaevarikast selgitustööd teha, et rohkem avatud kursuseid ja kõik materjalid avatuks:). Vaatame, kuidas lugu 10 aasta pärast on…
Nele ajaveeb 