Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Kolmanda nädala ülesanne on liiga põnev, et seda mõeldud nelja tunniga soovitud määral omandada jõuaks:).

Soovitatud artiklitest jõudsin  põhjalikumalt süveneda ühte.

Mind kõnetanud mõtted David A. Wiley artiklist “Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy” on järgmised:

 Metaandmed on kui silt supipurgil. Metaandmed on nagu silt supipurgil, kus on kirjas, mis seal sees on, millest see tehtud on, kes selle teinud, millal see valminud on jne. Kui me tahame süüa nt kanasuppi, siis oleks ju üsna suur piin avada järjest ja järjest sildistamata purke, et tõdeda ühes on tomati-, teises hakkliha-, kolmandas hernesupp ja neljandas, kes teab mis ollus, aga kindlasti mitte kanasupp. Nii võib enne nälga jääda, kui õige supi juhuslikult kätte leiad .

Maha legovõrdlus, elagu aatomid. Autor toob välja, et õpiobjektide võrdlemine legoklotsidega on juba niivõrd levinud klišee, et see metafoor on kaotanud oma algse mõtte ja enam ei arvata õpiobjektil olevat teatud sarnasust legoklotsidega, vaid õpiobjekt justkui peabki olema nagu lego.

Aga milline on legoklots?

–          see sobib IGA teise legoklotsiga;

–          neist saab ehitada KÕIKE, mida sa tahad;

–          nad on nii lõbusad ja lihtsad, et isegi lapsed saavad nende kokkupanemisega hakkama;

Kas see on see, mida me ootame ühelt õpiobjektilt?

Autor pakub lego asemel välja sobivama metafoori, milleks on aatom, sellepärast, et

–          mitte iga aatom ei sobi teise aatomiga;

–          aatomitest saab teha mingeid kindlaid asju ja mitte päris kõike, mis pähe tuleb;

–          aatomitest millegi mõistliku kokkupanemiseks on vaja mõningaid eelteadmisi;

Vahenditest valisin nagu Kristigi CourseLabi, kuna pole sellega varem kokku puutunud. Tutvustuse põhjal tundus põnev ja võimalusterohke. Ilmselt ongi. Pean ütlema, et mul sai enne aeg ja jaks otsa, kui ma väga täpselt kõigist võimalustest aru sain. Proovisin sinna üht ja teist panna ja katsetada, mis seal teha saab. Peale esimest vaatlust tundub nagu pisut edasi arenenud PowerPoint. Muideks, seal lubati lahkelt ka võimalust PowerPoint esitluste importimiseks keskkonda. Proovisin seda ka teha, aga jäi katki, kuna selelks pidi veel mingeid asju installima ja liiga palju vaeva ei taha ma näha, kui tulemus pole just midahi erakordset. Pigem siis valin mõne teise variandi.

Aga vaadatun asellest küljest, et kui teised õpetajad saavad kätte minu poolt  tehtu algfaili, siis tundub, e ise saab üsna lihtsa vaevaga asju endale sobivaks kujundada.vajavad CourseLabi võlud minu poolt veel täiendavat avastamist enne, kui ma selle vahendi tõepoolest imeliseks kuulutan:)

Ühesõnaga CourseLabi võlud vajavad minu poolt veel lisaavastamist enne, kui ma selle vahendi tõepoolest imeliseks kuulutada võin:)